Miks tärkasid Flandria lahinguväljal moonid?
Suikvel mooniseemned olid peidus Flandria väljade all, kuni mürsud need maapinnale tõid.
1915. aasta kevadel nägid sõdurid Esimese maailmasõja läänerindel imekaunist vaatepilti. Flandria lahinguväljadel, kus sõda oli muutnud maastiku mudaseks põrguks, kasvasid miljonid punased moonid.
Seotud lood
Puude aastarõngaste uurimine näitas, miks hunnide kuningas Attila oli sunnitud ründama võimsat Rooma riiki.
Tänapäeval on Gröönimaa fjordides veidi külmem kui viikingi- ja keskajal, mil saarele asusid skandinaavlaste esivanemad.
Esimese maailmasõja kindralid uskusid, et läänerindel kujunenud patiseisu saab murda ainult ennenägematu arvu suurtükkide abil. 1916. aastal võeti kasutusele uus ja hävitav suurtükiväetaktika, mis tekitas jalaväe ette liikuva tulevalli.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele