Vanasti kasutati laiemate jõgede ületamiseks parveveoteenust. Parvepoiste ajastu hakkas sadakond aastat tagasi küll otsa saama, kuid pole päris kadunud veel tänapäevalgi.
© Carl Sarap / Tallinna linnamuuseum

Seotud lood

Lood
  • 01.06.18, 19:01
Ei saa üle Emajõest: jõeületuskohad meie suurimal vooluveekogul
„Ei saa üle Emajõest,“ ohkavad Ado Grenzsteini 1888. aasta lastelaulus viisk, põis ja õlekõrs. Emajõgi saab alguse Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuust, kus oli ametlik parvekoht juba 19. sajandi alguses. Püsisilla sai Rannu-Jõesuu alles 1920. aastail. Mullu tõid tuukrid sealt kaldale Teises maailmasõjas hävinud terassilla fragmendid. Tänapäeval on seal aga kaks silda kõrvuti.
Lood
  • 01.09.17, 17:28
Eesti merepääste ja päästejaamade ajalugu
Mandri-Eesti rannajoon on 1242 kilomeetrit pikk ning rannikul elavad eestlased on aasta-sadu tegelenud meresõidu ja kalastamisega. Esimesed ametlikud merepäästejaamad ilmusid Eesti aladele aga alles 19. sajandi keskel ning päästeoperatsioonid olid pikka aega vabatahtlike pärusmaa.
Lood
  • 10.11.23, 05:20
Linnakse kalme suur hõbeaare: varandus Valhallas pruukimiseks
Varasel viikingiajal visati soodesse kulda jumalate meeleheaks ning kalmesse kaevati hõbevarandusi eesmärgiga neid kord ise teises ilmas kasutada.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 06:00
Järjest nutikamaks muutuv auto: mida pakub uus Kia Seltos?
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele