1481. aasta veebruaris-märtsis toimusid Vana-Liivimaal verised sündmused, millesarnaseid polnud ammu kogetud. Tollane venelaste rüüsteretk Liivimaale oli üle pika aja esimene kord, kui võõrad nii sügavale sisemaale tungisid. Aardeleidudes see miskipärast ei kajastu.

- Roela aarde üks tähelepanuväärsemaid esemeid oli lai käevõru.
- Foto: ERM A 366: 68
Vene väed rüüstasid Tartu piiskopkonnas, Viljandimaal ja Alulinna ning Koknese kandis. Venelased tungisid „anno 1481 uuesti Liivimaale ja tegid vastupanu kohtamata tuhaks Viljandi ja Tarvastu ühes hulga kirikute, mõisate ja küladega, tapsid maha palju inimesi ja vedasid veel enam aadlimehi ja talupoegi minema. Ka said nad selle sissetungi käigus arvukalt ilusaid kirikukellasid ja palju muud röövsaaki, ja need, kes seda suurt kahju kandsid pidid sedasinast võtma kui koerahammustust“, kirjeldab kroonik Christian Kelch (tõlkinud Ivar Leimus).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kullassepatooted ja peaehted Eesti varauusaja alguse aaretes
Liivimaa ja Pihkva vahel 14. sajandil puhkenud viieaastane konflikt ehk Kalasõda on maapinda jätnud rikkalikke aardeid.
Kui Aleksander Maaker ehk Torupilli-Sass 1968. aastal suri, jäi väidetavalt Eesti ainsaks torupillimängijaks Simunast pärit RAM-i laulja Olev Roomet. Õige pea kasvatas ta aga terve põlvkonna torupillimängijaid.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga:
viasathistory.eu/ee