Kas lauamängud olid Vana-Egiptuses populaarsed?
Jah, vanaaja egiptlased armastasid mänge – nii endi omi kui ka teistest kultuuridest üle võetuid.
Näiteks kogus kiiresti populaarsust sumerite täringumäng “20 ruutu” ning egiptlaste endi senet aitas aega viita üle 3000 aasta. Sarnaselt “Reisiga ümber maailma” tuleb selles mängus liikuda nuppudega mööda mängulauda lõppeesmärgi suunas. Esimene, kes kõik nupud “koju” viib, on võitnud. Neli viskepulgakest määravad, kui palju iga nupp edasi liigub.
Seotud lood
Viiteid Egiptuse lauamängule senetile on arheoloogid leidnud mitme vaarao hauakambritest, näiteks sealsetelt seinamaalingutelt.
Viikingid olid lahinguväljal võitmatud. Nende edu taga oli tundidepikkune strateegiline väljaõpe. Lauamäng hnefatafl näitas põhjamaalastele, kuidas lahingus külma pead säilitada.
Turismi abil püüdis natsivõim ergutada oma maa vaesuvat töölisklassi. Välismaalastele püüti jätta Saksamaast muljet kui õitsvast, arenenud ja rahumeelsest riigist. Üksnes vähesed väliskülalised aimasid klantsiva fassaadi taga toimuvat.
Roomlased loosisid välja orje ja hiinlased rahastasid lotomängu abil oma hiiglasliku kaitsemüüri ehitamist. Aegade jooksul on miljonid lotomängijad unistanud suurvõidu saamisest, kuid tegelikkuses loovutanud oma piletiraha riigivalitsuse kaukasse.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele