Metsavendade visa vastupanu kindluspunkrites
Metsavendadele oli tähtis nii see, et nende maa-alune punker poleks vaenlasele nähtav, kui ka see, et punkri avastamise puhul oleks võimalik seda kaitsta. Lahendus leiti kindluspunkri tüüpi rajatistes.
Loe AI kokkuvõtet
Maa-aluste punkrite suur ja põhiline puudus oli see, et kui vastane need avastas, ei olnud neid võimalik hästi kaitsta. Suurematel ja aktiivsematel metsavendade salkadel tekkis oluline dilemma: kas punker peab olema täielikult maskeeritud varjupaik või hoopis kindlustatud tugipunkt? Mitmel pool kombineeriti punkrit ehitades mõlemad omadused ja tulemuseks oli rajatis, mida võib nimetada kindluspunkriks.
Seotud lood
Vahetult Teisele maailmasõjale järgnenud aastail elas osa metsavendi taludes, mitte metsas. Talusse varjumine eeldas leidliku peidiku ehitamist, et mitte torgata silma võõrastele ja jääda tabamatuks haarangu korral.
Kui mitukümmend aastat pärast teist maailmasõda vihmametsadest kätte saadud Jaapani sõdurid ei teadnud, et sõda on lõppenud, siis viimased Eesti metsavennad teadsid seda hästi. Nad olid lihtsalt otsustanud surra nii, nagu olid elanud – vabana. Ka Eesti viimane metsavend August Sabbe jäi lõpuni vabaks.
Eesti ühe tuntuma metsavenna Ants Kaljuranna ehk Hirmsa Antsu mahalaskmisest möödus täna 75 aastat.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele