Miks Napoleonile halastati?
Keiser Napoleon I sõjavägi oli 1814. aasta kevadeks sama hästi kui lüüa saanud. Euroopa riikide väed olid vallutanud Pariisi.
2. aprillil tagandas senat Napoleoni, kelle saatus oli sellest hetkest võitjate otsustada. Napoleoni hukkamise asemel otsustas koalitsioon ta Elba saarele maapakku saata, sest Euroopa monarhide silmis loonuks endise keisri hukkamine ebasoovitava pretsedendi – mõne sõja järel võisid nad Napoleoniga sarnaselt ka ise kaotaja rolli sattuda.
Seotud lood
1803. aasta sügisel kavatses Inglismaa valitsus Napoleon Bonaparte’i kõrvaldada, et ta ei saaks Suurbritanniat vallutada.
Vaenlane on tunginud sügavale riiki, Pariisi kaitse lonkab mõlemat jalga ja sõjavägi on laiali jooksmas. Napoleon raevutseb. Samas on ta kindlalt otsustanud oma keisririigi eest viimase hingetõmbeni võidelda, kuigi kõik tema ümber on kokku varisemas.
Leidub erinevaid selgitusi tõsiasjale, miks naiste ja meeste rõivaste nööbid on õmmeldud erinevatele hõlmadele. Üks neist peab erinevuse põhjuseks Prantsuse kindrali Napoleoni habrast enesehinnangut.
Kui Napoleon I oma kroonimist lõuendil kujutada lasi, tõlgendati tõde “vaba käega”. Tema õukonnakunstnik oli suurepärane propagandameister.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele