Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Stonehenge’i pealiku noa valmistasid lapstöölised
Inglismaa uhkeima pronksiajast pärineva aardeleiu – 4000 aastat vana noa – valmistasid Prantsuse lapsed Iiri kullast.
4000 aastat tagasi maeti Stonehenge’i lähedusse üks hõimupealik. Talle pandi hauda kaasa rikkalikult kaunistatud nuga, mis on tänapäeval osa Inglismaa suurimast pronksiaja aardeleiust.
Seotud lood
Kui Rootsi kuningas Gustav V 1929. aastal Eestis käis, külastas ta ka Eesti Rahva Muuseumi. Seal olevat talle ühed kardinad nii meeldima hakanud, et ta tahtnud samasuguseid ka oma lossi. Kuninga soovi täitis Ebba Saral, kes käis oma kootud kardinaid ise Stovckholmis üles riputamas ja Gustavilt tänutäheks ordeni sai.
Kõue kandi aarded on jäänud maapõue pärast ühte 1100. aasta paiku toimunud hävitavat sõjaretke.
837. aastal röövisid viikingid Iirimaa idaosas Dublini kloostrit. Mõni aasta hiljem läksid viikingid uuesti – seekord selleks, et jääda. Viikingiajal linn arenes ning muutus võimsaks keskuseks, mille õitsengule pani aluse Põhja-Euroopa olulisim orjaturg.
Sakala põhjaosa muinaseestlaste üliku ja väepealiku Lembitu kodulinnuse asukoht Lõhaveres on välja andnud mitu tähelepanuväärset aaret.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Sõda
5
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele