Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlased maailmasõja hakklihamasinas
Esimesse maailmasõtta mobiliseeriti ligikaudu 80 000 eesti meest. Nad said tunda nii tööstusliku sõjapidamise õudusi kui ka paljurahvuselise armee alandusi. Oma kogemustest kirjutasid mehed kirjades ja päevikutes.
Visla jõe kaldale rajatud kaevikutest võis Nõost pärit talumees Peeter Jakobson, 148. Kaspia jalaväepolgu sõdur, näha, kuidas põlesid ümbruskonnas asunud Poola külad. Oli 1914. aasta septembri lõpp ja sõja algusest peale rindel viibinud Jakobson tundis, et nälg tahab teda ära tappa. „See ei ole mitte nalja asi – see on sõda,“ tõdes ta oma vennale saadetud kirjas. Need olid elu näinud mehe sõnad. Peeter oli sõja puhkedes 32aastane pereisa, keda jäid koju ootama naine ja kaks väikest last.
Seotud lood
Eesti ajalehtede sõjakirjasaatjad kajastasid Vabadussõja ajal sõjasündmusi võrdlemisi objektiivselt, hoidudes propagandisti ja vihaõhutaja rollist, kirjutab ajaloolane Toivo Kikkas ajakirjas Methis avaldatud artiklis.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Sõda
5
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele