Vabadussõja-aegsed sõjakirjasaatjad ei muutunud propagandistideks
Eesti ajalehtede sõjakirjasaatjad kajastasid Vabadussõja ajal sõjasündmusi võrdlemisi objektiivselt, hoidudes propagandisti ja vihaõhutaja rollist, kirjutab ajaloolane Toivo Kikkas ajakirjas Methis avaldatud artiklis.
Britid uskusid, et nende armeed juhivad vaprad ja tublid ohvitserid. 1850. aastail tegi ajaloo esimene sõjakorrespondent ajaleheveergudel avalikuks armee tegeliku olukorra.
Tsaariaegne vallakirjutaja polnud hall paberimäärija, vaid mõnel pool oli ta hoopis valla tähtsaim mees. Kogenud kirjutaja pani oma pilli järgi tantsima nii vallavolikogu kui ka -kohtu. Sel moel võis ta lohakil valla õitsengule viia, ent võis ka usaldust kuritarvitada.
Esimesse maailmasõtta mobiliseeriti ligikaudu 80 000 eesti meest. Nad said tunda nii tööstusliku sõjapidamise õudusi kui ka paljurahvuselise armee alandusi. Oma kogemustest kirjutasid mehed kirjades ja päevikutes.
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.