• 01.03.21, 11:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keda kutsuti esimesena diivaks?

© Silver Screen Collection / Getty Images
  • © Silver Screen Collection / Getty Images
Sõna „diiva“ tuleb itaalia keelest, kus see tähendab „naisjumalust“. Itaalias hakati seda sõna kasutama ka kuulsate näitlejannade või lauljannade kohta.
Esimesed diivad olid ooperilauljad ja alati sopranid, keda itaallased imetlesid lauluhääle suure ulatuse pärast. Suure diapasooniga sopran oli itaallastel ka prima donna ehk prima­donna, kes laulis alati ooperi pearolli. Diivade meessoost variant oli tenor, keda kutsuti divo’ks. 1910ndail jõudsid tummfilmid Itaaliasse ning diiva mõiste võeti kasutusele ka selles uues kunstis. Näitlejanna Lyda Borelli oli esimene filmidiiva 1913. aasta filmis „Igave­ne armastus“, kus ta võlus vaatajaid oma suurte ilmekate silmadega.

Seotud lood

Lood
  • 03.03.24, 06:40
Ooper sündis tänu eksitusele, kuid muutus kiiresti menukaks
1573. aastal kogunesid Firenzes intellektuaalid, et taaselustada Kreeka teater. Renessanss jumaldas antiiki. Mis võinuks olla suurem austusavaldus tsivilisatsiooni hällile kui lõbutsemine vanade kreeklaste kombel? Paraku said intellektuaalid kreeka tekstidest valesti aru ning selle tagajärjeks oli ooperižanri sünd.
Lood
  • 22.03.24, 06:44
Kes tervitas esimesena ettesirutatud käega?
Maaliga „Horatiuste vanne“ (1784) lõi prantsuse maalikunstnik Jacques Louis David arvamuse sellest, et roomlased tervitasid ettesirutatud käega. Maal tugines ajaloolistele allikatele, kuid sellel kujutatu oli puhas fantaasia vili.
Lood
  • 25.09.22, 15:39
Kes oli teadaolevalt ajaloo esimene päris diktaator?
Vanas Roomas anti riiki ähvardava ohu korral võim ametimehele, keda nimetati diktaatoriks. Vastupidi tänapäevastele diktaatoritele oli Rooma diktaatori võim 2500 aastat tagasi siiski ajaliselt piiratud.
Ajaloolised isikud
  • 05.03.26, 13:02
Raudne eesriie langes – Churchilli ajalooline kõne tõmbas raudse joone Euroopa vahele
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele