Mustad ja valged triibud pidid Bismarcki Norra fjordides peitma. Natsi-Saksamaa kõige kuulsama lahingulaeva karjäär oli siiski lühike. Britid uputasid Bismarcki juba 1941. aastal.
Foto: Hulton/Getty
Esimese maailmasõja ajal avastasid britid, et mundrikarva hall värv ei varja nende aluseid sakslaste allveelaevade eest. Seetõttu võeti kasutusele nn pimestav kamuflaaž (ingl k dazzle camouflage) – kuninglik merelaevastik värviti triibuliseks või võõbati üle võimalikult erksate värvidega. Katsed olid nimelt näidanud, et nii inimsilmal kui ka Saksa sõjalaevade optilistel kaugusmõõdikutel on kirevate laevade tüüpi, kiirust ja vahemaad keeruline tuvastada.
10. märtsil 241 eKr kohtusid Sitsiilia lähedal Egadi saarte juures kaks laevastikku, mis otsustasid Rooma ja Kartaago vahelise sõja tulemuse. Nüüd on arheoloogid leidnud koha, kus lahing aset leidis. Avastus pööras teadlaste senised teadmised antiikaja merelahingute kohta pea peale.
Eesti esimesed relvastatud alused olid sõjalaevad, mis sõitsid varem idanaabri lipu all. Sakslastelt või brittidelt sõjasaagiks saadud ning hiljem eestlaste kätte jõudnud laevu, nende meeskondi ja relvastust kasutati oskuslikult Vabadussõjas.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.