Õietolmu-uuring näitas, et Euroopa hirmsaim pandeemia must surm ei olnudki nõnda surmav
Õietolmu-uuring näitas, et Euroopa hirmsaim pandeemia ei põhjustanud sugugi igal pool katastroofilist rahvastikukadu.
Must surm kummitab meie kollektiivses mälus ühe kõige hirmsama pandeemiana, mis maailma kunagi on tabanud. Äsjane uurimus näitab, et see katk ei tapnudki ehk nii palju inimesi, kui siiani on arvatud.
Seotud lood
Teadlastel õnnestus välja selgitada ajaloo surmavaima katkuepideemia esimene ohver.
Väljakaevamiste käigus leidsid arheoloogid ühishauast ühtekokku 48 luustikku kaheksas reas. Haua mõõtmed olid 10 korda 15 meetrit. Ridade korrapärasus viitab arheoloogide sõnul sellele, et haud täitus mõne päevaga.
Esimene inimelu nõudnud liiklusõnnetus, mille üks pooli oli auto, toimus 1896. aastal Londonis. Hukkunud naisterahva surnukeha uurinud arst arvas, et sedasorti rumalusi ei juhtu enam kunagi. Ta eksis sügavalt. Uueks tulijaks – autoks – polnud valmis inimesed, veoloomad ega teed. Ent tehnika võidukäiguga on alati käsi käes käinud ka ohutusalane teavitustöö. Niisamuti Eestis.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Sõda
5
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele