Rõivad lagunevad kiiresti ja arheoloogid neid enamasti ei leia. Seetõttu on teadlased pidanud kasutama alternatiivseid meetodeid, et välja selgitada, millal meie eellased oma alasti keha katma hakkasid.
Teadlased arvavad, et neandertallased kandsid kehakatteid.
Foto: Charles Knight
Ajaloolastel on raske üheselt vastata küsimusele, millal meie esivanemad oma alasti keha katma hakkasid. Üks kõige suuremaid probleeme on see, et orgaanilised materjalid, nagu tekstiilid ja karusnahk, lagunevad maapinnas ning neist ei jää järele midagi, mida saaks ajaliselt määratleda.
45 000 aasta vanuste inimluude leidmine Saksamaa koopast näitab, et Homo sapiens jõudis Euroopasse juba ammu enne seda, kui siiani eeldati. Seega kohtusid nüüdisinimesed teadlaste sõnul neandertallastega palju varem.
Üks teadlane uuris 1911. aastal neandertallase skeletti ning järeldas, et see inimliik oli algeline ja tahumatu, sarnanedes pigem ahvidega. Tema järeldus oli ekslik, kuid kinnistus tavateadvuses aastakümneiks.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.