Iidne päikesetorm reedab viikingite saladused
Millal täpselt said skandinaavlastest viikingid? Arheoloogid on sellele küsimusele vastamiseks saanud abi otse taevast: iidsete päikesetormide jäljed võimaldavad senisest paremat dateerimist.
Kõik on kuulnud ja lugenud viikingitest – kartmatutest skandinaavlastest, kes seilasid oma tugevate, kuid vilgaste laevadega mööda kaugeid meresid, et võõraid maid röövida või nendega kaubelda.
Seotud lood
Radiosüsinikumeetodil dateerimisel on arheoloogide viimase 50 aasta tööle olnud tohutu mõju.
Kagu-Skånes võib praegugi neid kivirahne näha. Üks monument on 67 meetrit pikk ning ringis seisab 59 suurt rahnu. Igaüks neist kaalub umbes 1,8 tonni.
Arheoloogilised kaevamised võivad kesta kuid või aastaid. Kui kaevamine lõpeb, algab arheoloogide töö raskeim osa: leidude vanuse määramine.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
1
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele