Esimesed murdmaasõidud osutusid omaaegsele suusatipule saatuslikuks
Kui esialgu suusatati Eestis tasasel maal, siis 1929. aastal siirduti soomlaste eeskujul murdmaaradadele, mis sisult tähendas seni sileda raja künklikuks muutmist ning meie suusatajatele harjumatuid tõuse ja laskumisi.
1931. aasta märtsis Eesti Spordilehes ilmunus foto Artur Veborni hukkumispaigast. Saatuslik känd vasakul allnurhas on tähistatud ristiga.
Foto: Repro
Kaks Virumaa meest, tollased Eesti tipud Theodor Andresson ja Artur Veborn, käisid 1930. aasta alguses Soomes võistlemas, kuid sealsed rajad olid nii rängad, et meie mehed finišisse ei jõudnudki. Eestis tol talvel niipalju lund polnudki, et korralikult võistelda oleks saanud. Küll oli aga korralik lumevaip maas järgmisel talvel ja 1931. aasta Eesti meistrivõistlused suusatamises toimusid Rakveres 1. märtsil.
Ajal, mil järjekordse Viru maratonini on jäänud napilt kümme päeva, on paslik meenutada 40 aasta tagust aega, mil leidis aset esimene Viru maraton. Tollal olid etteotsa jõudmiseks lisaks heale suusavormile hädavajalikud ka defitsiitsed välismaised plastiksuusad.
Spordisõbrad teavad kindlasti tennisekommentaatorit Margus Uba ja ilmselt mäletab enamus ka tema legendaarset isa Toomast. Märksa vähem on neid, kes teavad, et Toomase isa ja Marguse vanaisa Reginald oli nii kõva spordimees, et jõudis isegi olümpiale.
Praegu üritab suusahüppemaailmas mehetegusid teha Artti Aigro ja kahevõistleja Kristjan Ilves lendab samuti päris kenasti. Esimeste eestlastena käisid suusahüppajatest maailmameistrivõistlusel Viljandimaa mehed Oskar Veldemann ja Eduard Raidla. Juba 1938. aastal. Kui Veldemann hukkus nõukogude vangilaagris, siis Raidla sõjajärgne elu oli seotud Rakverega. Ja just siis oli tänu talle suusaspordi kuldaeg Rakveres.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.