Millest juhindusid esimesed piloodid?
Esimestel pilootidel polnud radareid jmt, millest lendamise ajal juhinduda. Selleks rajasid Ameerika Ühendriigid 1920. aastail 20meetriste betoonnoolte süsteemi. Vahemaa ühest kollaseks värvitud noolest teiseni oli 15–20 kilomeetrit. Kuna nooled olid suured, nägid 500–100 meetri kõrgusel lennanud piloodid kogu aeg kauguses järgmist noolt. Üks säärane nooltejada näitas marsruuti näiteks New Yorgist San Franciscosse.
1940. aastail võeti noolte asemel kasutusele raadionavigatsioon, kuid paljud neist on siiani alles.
Seotud lood
Harrier ei vajanud õhkutõusuks pikka stardirada, vaid võis lendu alustada parkimisplatsilt.
Hitleri välksõja-taktika toetus suuresti õhuväele. Sakslaste kurikuulsad sööstpommituslennukid Stukad puhastasid teed tankidele ja jalaväele ning liitlased õppisid peagi kartma võigast sireeni, mille taustal need taevast alla sööstsid. Stuka tegi sakslastest Euroopa õhuruumi valitsejad.
Katapult oli mõeldud täislastis pommitajate õhkupaiskamiseks, kuid ei hakanud kunagi korralikult tööle.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele