Keskaegsed kuningad investeerisid tohutuid summasid ristiretke Jeruusalemma. Siiski said elutähtsad varud teel pühasse linna sageli otsa. Rüütlid haarasid mõõgad ning asusid rüüstama kristlikke linnu. See omakorda vihastas välja paavsti.
Isegi kirikud ja kloostrid ei olnud rüüstajatele piisavalt pühad.
Foto: Bridgeman Images & Shutterstock
Kui äsja Inglismaa kuningaks kroonitud Richard Lõvisüda 1189. aastal kiriku ristilipu kandjate sekka astus, alustas ta ka raha kokkukraapimisega, tehes seda sellise hoolega, millele ajaloos võrdset ei leidu.
1978. aastal valmistus äsja valitud paavst Johannes Paulus I puhastama Vatikani korruptsioonist ja pettustest. Kuu aja pärast oli 65aastane paavst surnud. Surma ametlik põhjus oli südamerabandus, ent rohkem kui 40 aastat hiljem esitas üks mafiooso hoopis teistsuguse seletuse.
Härdasüdamelistest munkadest said varsti pärast ordu asutamist fanaatilised katoliiklased. Saksa ordu levitas jumala sõna mõõga abil. Läänemere äärde rajatud sõltumatust riigist alustasid rüütlid 200 aasta pikkust ristisõda paganatest naabrite vastu.
Kastiilia kuninganna Isabel ja tema abikaasa Aragóni kuningas Fernando rajasid ühtse kristliku Hispaania. Tänutäheks said nad paavstilt austusväärse tiitli los Reyes Católicos ehk katoliiklikud monarhid. Ristimise maksid kinni neis piirkonnis elanud inimesed, eriti moslemid ja juudid, keda kiusati taga ning kes pagendati riigist.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.