Väike-Maarja koolinoored torkasid Stalinil silmad peast
See pealkiri sobiks ju tänasel leinapäeval küüditamisest rääkivale loole, aga tegelikult tuleb juttu hoopis Väike-Maarja vabadussambast, millel täna sünnipäev.
Väike-Maarja Mälestusmärgi Püstitamise Komitee asutati 24. veebruaril 1923, komitee hakkas tegelema Vabadussõja mälestusmärgi rajamisega.
Kavandi looja ja kiviraiuja oli Tartu kiviraidur Jugar, sammas tahuti Tartust 16 kilomeetri kauguselt Vana-Kuuste vallast hobustega kohale veetud kivist. Pärast Jugari surma jätkas tööd kiviraidur Hütt.
Monument sai valmis 1925. aasta aprillis ja see saadeti Tartust rongiga Kiltsi jaama. Mälestussamba valmistamine maksis 210 000 marka, ühes kohaleveo ja ülespanemisega Väike-Maarja kiriku ette platsile läks see maksma 293 000 marka.
See summa oli komiteel enamalt jaolt koos, viimased puudu olevad 20 000 marka loodeti koguda avamisürituse päevakava ja piletite müügist.
Seotud lood
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele