18. sajandil panid britid aluse meresuplusele kui meditsiinilisele ja moraalsele tegevusele – külm vesi ravivat nii keha kui ka vaimu! Paljud väikesed kalurikülad ja sadamalinnad muutusid mainekateks kuurortideks. Briti saartelt levis uus komme Mandri-Euroopasse ja sellest ei jäänud puutumata ka ulatusliku rannajoonega Eesti.

- © Rahvusarhiivi filmiarhiiv
Saksa reisikirjanik Johann Georg Kohl kirjeldas 1841. aastal, kuidas juulikuus täitusid Eestimaal kõik merelinnad külalistega, kes „tulid külmast mereveest uut elujõudu saama“. Merevannidest loodeti kasu kogu aastaks, seetõttu suhtuti nendesse väga tõsiselt. Suplusest loobumine olevat olnud sama mõeldamatu kui suurel pühal kirikusse minemata jätmine. Kohli väitel surnud elu sisemaal suvel lausa välja, mere ääres seevastu täitunud iga katusealune.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suvel ihkab linlane müüride vahelt välja, nii on see alati olnud. Suvitamine koos suplemisega hakkas moodi minema 18.–19. sajandil. Millistes randades toona käidi ja kuidas rannapuhkus välja nägi?
Järgmistel lehekülgedel meenutame tähtsamaid või värvikamaid sündmusi, mis on Eesti ja maailma lähiajaloos juhtunud jaanuarikuus.
1923. aasta 12. juuli Päevalehes kirjutati, et juulikuu esimesel nädalal valitses Narvas ja Narva-Jõesuus lausa haruldaselt hea ja suvine õhustik.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga:
viasathistory.eu/ee