20. sajandi alguses jõuab esimene põlvkond eesti kunstnikke Pariisi, et näha maailmakunsti ja õppida töövõtteid oma kuulsatelt ametivendadelt. Pariis on vaimselt rikas, ent kunstnike igapäevaelu kasin – siin elamiseks tuleb kannatada nälga ja kehvi elutingimusi.

- © Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline Arhiiv
"Igatahes, kui kord minul tuleks kuskil Tartus või Tallinnas elada, siis ma sooviks ennast parem üles puua,“ kirjutab 1908. aastal noor skulptor Jaan Koort Pariisist Tartusse oma sponsorile Karl Eduard Söödile. Sealt kaugelt Lääne-Euroopast vaadates tundub Koortile, et eestlastel on erinevalt suurest kultuurrahvast prantslastest puudu „kultura peenusest“ ja tundlikkusest. Eesti „orjasugu ja matside kroonprintsid“ tegelevad kultuuri asemel söömise, joomise, tantsimise ja iseenesega rahulolemisega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kolumbus maeti Valladolidi linna, enne kui ta keha üle Atlandi viidi.
Aktiivset tudengielu elanud üliõpilane võis kergesti sattuda ka ülikooli kartserisse.
Tartu üliõpilane kartseris (19. sajandi lõpp, Eberhard Krausi sulejoonistuse järgi.)
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga:
viasathistory.eu/ee