Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mustanahalised orjad saadeti tagasi Aafrikasse
19. sajandi alguses tekkis USAs uus ühiskonnakiht – endised orjad, kelle kristlastest omanikud olid vabaks lasknud. Valged kartsid musti ning otsustasid neist lahti saada. Seetõttu ostis rühm ameeriklasi 1821. aastal ühelt pealikult Lääne-Aafrikas sääskedest kubiseva soo.
Vabastatud ori Peyton Skipwith seisis laevareelingu ääres ja silmitses Lääne-Aafrika lähenevat rannikut. Oli 1833. aasta detsember. 56 päeva varem oli mees USA Virginia osariigis Norfolkis astunud laeva Jupiter pardale. Nüüd hämmastas Skipwithi, kui palju erines Aafrika sellest toimekast USA sadamalinnast, kust ta lahkunud oli. Isegi laevale paistis palju harimata maad, kus kasvasid kuuekorruseliste majade kõrgused puud. Õhk oli täis sääskede pininat.
Tänapäeval peetakse Abraham Lincolnit Ameerika orjade vabastajaks, kuid tegelikult ei olnud tema suhtumine afroameeriklastesse kuigi hea. Lincoln arvas, et mustad ja valged ei saa koos elada, mistõttu kavatses ta neegritest lahti saada.
17. sajandil põgenesid tuhanded orjad talumatu elu eest, riskides kinnipüüdmise ja ülespoomisega. Need, kel oli õnne pageda, läksid Lõuna-Ameerika vihmametsa, rüüstasid ümbruskonna istandusi või liitusid Euroopa piraatidega.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.