Vanarahvas teadis - kolm kadakamarja päevas hoidis haigused eemal
Mets on eestlastele olnud aastasadade jooksul püha ja salapärane koht ning sellega on seotud lugematul hulgal uskumusi. Pühaks ei peetud aga mitte niivõrd metsa, kuivõrd puid, mis metsas (ja mujalgi) kasvasid.
Ülemöödunud sajandi keskel kirjutas Friedrich Reinhold Kreutzwald: “Käesoleva sajandi mõlemal esimesel kümnendil, mil niisugustes asjades oli vähem tagasihoidlikkust, oleme me Alutaguses, Virumaal, Järva- ja Harjumaal korduvalt näinud pühi puid; nad seisid elumaja lähedal kaitstud kohas, olid tõsise hoolitsuse osalised ja valvati, et nad ei saaks viga. Tavaliselt olid need vanad pärnad, tammed või saared, esimesed kõige sagedamini.”
Seotud lood
Rahvuseepose peategelane Kalevipoeg on jätnud kümneid ja kümneid jälgi oma tegevuse kohta meie Maarjamaa pinnale. Vanarahvas on läbi aastasadade kandnud mälestust suure sangari tegudest.
19. sajandil võistlesid botaanikud selles, kellel õnnestub maailma kaugeimatest nurkadest hankida kõige haruldasemaid taimi. Meie tänapäevaste aedade ja parkide liigiline mitmekesisus on nende meeste teene.
Korra elanud Palmse vallas Võhma küla Kingu peres suur nõid ja vanakuradi seltsiline Krõõt, kes osanud ennast mitut pidi moondada.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
1
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele