Vaidavere hiigelaare: häving 17. sajandi keskpaigas
Rootsi laskis 17. sajandil ringlusse uuenduslikud vaskmündid, mida rahvas kaua umbusaldas. Neid ei pandud maapõue tallele, kuid Vene-Rootsi (1656–1661) ja Poola-Rootsi (1657–1660) sõja ajal hakati vaenuväe liginedes peitma ka vaskrahasid.
Vaidavere III aaret hoitakse Tartu ülikooli laboris.
Foto: Andres Vindi
Vene-Rootsi sõda algas 1656. aastal, mil Vene sõjavägi vallutas Tartu. Venelaste kätte langesid veel mõned väiksemad linnused: Vastseliina, Vasknarva ja Alūksne. Rootsi vastupealetung lõppes 1657. aastal edutult. Venelaste ja rootslaste vahel sõlmiti 1658. aastal Vallisaari vaherahu, mis püsis kuni 1661. aasta Kärde rahuni.
2022. aastal leiti Tartumaalt Maramaa küla maadelt koguni kaks samal ajal peidetud mündiaaret. Neist üks tuli päevavalgele vahetult Emajõe äärest, selle erodeerunud kaldapealselt, aga teine umbes 300 meetrit eemal asunud suurema kivi praost.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee