„Olen ajakirjanik, kirjanik, diplomaat ja südamehääle järele meremees.“ Selliste sõnadega iseloomustas ennast Eduard Virgo, kelle kogu elu oli pühendatud Eesti asja ajamisele.
Veel kümmekond aastat tagasi võis aeg-ajalt lehtedest lugeda või raadiostki kuulda ühe asjaliku ja soliidse Ameerika vanahärra kommentaare päris paljudel teemadel. Väino Riismandel võttis sõna sugupuu-uurimise, ajaloo, paguluse, aga ennekõike juriidilistel teemadel.
Eelmise sajandi alguses oli Rakveres eestluse eestvõitlejaks 1907. aastal loodud Rakvere Eesti Haridusselts, mis avas 1909. aasta sügisel linna esimese eestikeelse kooli. Kooli juhatajaks kutsuti noor õpetaja ja hilisem tuntud diplomaat ja poliitik Julius Friedrich Seljamaa.
Ernst Julius Öpik oli üks rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi ja tema kuulsus ulatus isegi kaugele Aafrikasse, sest näiteks nii Malis kui ka Mauretaanias on välja antud tema portreega postmark. Ta oli teadlane, keda tema lugematud õpilased kutsusid Viimaseks Suureks Igakülgseks, andes niiviisi märku oma õpetaja ülilaialdastest teadmistest nii astronoomias kui muudeski valdkondades.
Täna möödub 157 aastat kirjanik Eduard Vilde sünnist. Tema raamatud ei ole reeglina kõige lihtsamini loetavad, aga nendel on väga oluline koht nii meie kirjandusloos kui ka eneseteadvuses.
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.