1940. aasta külm võttis jalad, sõrad, õunapuud ja viinapudelid
Eesti senine külmarekord pärineb 1939/1940. aasta talvest. 17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval -43,5 kraadi pakast. Pikemat aega kestnud külmad olid tol talvel katsumuseks kõigile elusolenditele.
* Katastroofiliseks kujunes see külmalaine Eesti aedades kasvanud viljapuudele. Õunapuudest hävis 69%, pirnipuudest 87%, ploomipuudest 86% ja kirsipuudest 81%. Aedade taastamist takistasid kohe järgnenud sõda, okupatsioonid, küüditamised ja kolhoseerimine.
Seotud lood
Alljärgnevalt meenutame tähtsamaid või värvikamaid sündmusi, mis on Eesti ja maailma lähiajaloos juhtunud detsembrikuus.
Viikingid kartsid näljahäda kaasa toovat ja maailmahukku kuulutavat karmi talve. Lood sellest ülikarmist talvest ei ole puhas väljamõeldis. Selle juured ulatuvad aastal 536 pKr toimunud kliimakatastroofini.
Väike soine heinamaa Puka lähistel muutub kohutava katastroofi tallermaaks, kui sõjaväerong sõidab 1897. aastal rööbastelt välja ning hukkub kümneid sõdureid. Ellujäänuid ravitakse Tartu haiglates, kus rakendatakse oma aja kohta uuenduslikke meditsiinilisi võtteid.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele