Arvukad 12. sajandi alguse aardeleiud viitavad meie esivanemate kõrgajale
12. sajandi algupoolest Eesti maapinda jäänud uhked mündiaarded räägivad kaubanduslikust kõrgajast, mis hõlmas otsekontakte isegi Inglismaaga.
Skandinaavia muinasteaduses on traditsiooniliselt peetud viikingiaja lõpuks aastat 1050. Viimasel ajal on arheoloogid hakanud siiski üha rohkem kõnelema 11. ja 12. sajandi vahetusest kui olulisest rajajoonest. Kuigi viikingiaja lõpp võis paikkonniti olla väga erinev, on sealse uue „konsensusliku“ dateeringu puhul võetud aluseks Põhjala vanimate kivikirikute puitkonstruktsioonide dateeringud.
Seotud lood
Peaaegu 200 aasta eest leitud aare jutustab salapärasest Vomentaga muinaskihelkonnast, mil olid aktiivsed kaubanduslikud ülemerekontaktid.
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Ida-Virumaalt Kohtla-Järve lähedalt Vitsiku külast leitud viikingiaegne hõbeaare on Põhja-Euroopa üks vanimaid. Selle koosseis räägib siinsete elanike kontaktidest nii ida- kui ka läänepoolsete aladega.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
2
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele